Kas Iraani läbimurdeaasta asendub masendusega?

Just siis, kui Iraan loodab maailmale lõpuks näidata, et ei ehita tuumarelvi ning on valmis taaslülituma maailmamajandusse, tekkis riigil tüli Saudi Araabiaga. Selle tulemusel on nii Saudi Araabia kui mitmed teised riigid katkestanud diplomaatilised suhted Iraaniga.

On selge, et igasugune sõjaline eskaleerumine oleks Iraanile väga kulukas. CNN Money kirjutab ohtudest, mis varitsevad riigi majandust juba nüüd.

Sanktsioonide mahavõtmise tähtaja edasilükkamine. Iraani taassünni võtmemärksõnaks on mõistagi „Lääne sanktsioonid“. Iraani peetakse maailmamajandusest välja lülitunuks juba aastast 1979, mil USA riigile sanktsioonid peale pani. Iraani jaoks muutus keerukaks müüa oma naftat, kunsti ja ka mitmeid teisi tooteid.

Harvardi Ülikooli Lähis-Ida ekspert Majid Rafizadeh kommenteeris, et Iraan vajab hädasti Washingtoni abi, et oma täieliku majandusliku potentsiaalini jõuda. Samas vajab USA Iraani selleks, et aidata lahendada Lähis-Ida konflikte.

Iraani tuumalepe, mis sõlmiti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ning Hiina vahel, põhineb lihtsatel alustel: Iraan nõustub avama oma tuumarajatised inspektsiooniks ja uuringuteks, saades vastutasuks selle, et riigile pandud sanktsioonid kaotatakse.

Iraani jaoks on siin aga probleem: jätkuvalt pole kindlaks tehtud, millal tuumalepe täpselt jõustub ehk millal sanktsioonid lõpevad.

Täpse kuupäeva saab valida Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur, kes otsustab, kas Iraan on inspektsiooni läbinud. Kui vahepeal liikusid spekulatsioonid, et ehk saavad sanktsioonid eemaldatud juba jaanuaris, siis hiljutiste sündmuste valguses see ilmselt nii olema ei saa.

Nafta hind jätkab langust. Iraanist rääkides ei saa üle ega ümber naftaküsimusest. Iraan jälgib nafta hinda väga hoolikalt ning pole üllatus, et riik juba ootab, millal saab oma naftaga taas turule sekkuda. Siiski, odav hind pole see, mille vastu Iraan huvi tunneks, ent sel nädalal langes nafta hind pea 30 dollari piirimaile, praegu liigub hind 33 dollari juures.

Iraanile ja Saudi Araabiale kuulub neljandik maailma naftareservidest. Mõlemad on OPECi väga olulised liikmed. Kui kaks riiki omavahel koostööd teeks ning nafta tootmist kärbiks, tõuseks nafta hind märgatavalt. Praeguste sündmuste taustal see nii aga pole.

„Saudi Araabia ning Iraan tõenäoliselt ei tee koostööd, et hindu tõsta. Kokkuvõttes võib see tähendada, et nafta hind langeb veelgi,“ kommenteeris Gulf State Analyticsi juht Giorgio Cafiero.

Kuigi madal nafta hind soosib autojuhte, ei rõõmusta see saudisid ning iraanlasi üldse. Saudid maadlevad eelarvedefitsiidiga ning on sunnitud toetusi kärpima. IMFi andmeil vajab Iraan, et barreli hind oleks 70 dollarit või enam, et eelarve tasakaalus püsiks.

Probleem kaubanduspartneritega. Saudi Araabia pole ainus riik, kes Iraaniga diplomaatilised suhted katkestas. Sama tegid ka Bahrein ja Sudaan. Araabia Ühendemiraadid päris nii kaugele ei läinud, ent samas andis riik teada, et vähendas suhteid Iraaniga. Viimane tähendas suursaadiku tagasikutsumist. Sama tegi ka Kuveit.

Majanduspoole pealt tähendab see, et isegi kui Iraan naaseks maailmajandusse, vajab ka kaubanduspartnereid. Välisettevõtted kasutavad suure tõenäosusega Araabia Ühendemiraate nii-öelda baasina, kui tahavad Iraanis oma tegevust laiendada. See muutub aga keerukaks, kui kaks riiki omavahel läbi ei saa.

USA sanktsioonid. Arvatakse, et suur osa USA kehtestatud sanktsioonidest jääb alles ka pärast tuumaleppe jõustumist.

USA ettevõtetel oleks jätkuvalt keeruline Iraani oma tooteid müüa, rääkimata seal poodide või esinduste avamisest. Samuti on ebatõenäoline, et Obama administratsioon otsustab kaubavahetust Iraaniga suurendada, eriti viimaseid sündmusi arvestades. Teadupärast on Saudi Araabia USA liitlane.